Kivisild – Eesti rahva seemnekapital

Kivisild on osa Eesti Vabariigi seemnekapitalist – mõelgem selle peale. Tartu oli peaaegu täielikult hävinud, kui Katariina II toetas linna ülesehitamist – linna, mille elanikkond 1776. a. oli vaid 3200 inimest. Kui Eesti hilisem ajalugu joostes läbida, siis ülesehitatud Tartusse tuli tagasi ülikool; eesti keel ja rahvuslik identiteet ärkasid just Tartus ning kasvasid kõige jõulisemalt Eesti Wabariigi ajal kahe Maailamasõja vahel, hävitati seejärel peaaegu täielikult, ent siiski jäid ellu ja puhkesid 21. sajandi künnisel taas õitsele.

Nagu enamikul tartlastel, puudub ka minul elav mälestus Kivisillast, ent ma tean tema tähtsust. Minu mälestus on üllatus … nähes betoonsilda ilusa klassikalise Raekoja platsi jätkuna oma esimesel külaskäigul Tartusse 1990.a. Vaadates pilte sellest, mis seal oli enne sõda olnud, tabas mind tülgastus asendussilla vastu. Mu tunded muutusid üha kurvemaks, mõistes Tartut sõja ajal ning järel tabanud laastamistööde ulatust. Iirimaa ei kogenud midagi taolist. Ma kolisin Tartusse 1992.a. Eesti Vabariigi ülesehitamise optimistlikes meeleoludes, kui Kivisilla taastamine oli alles väga populaarne idee.

Hansapäevad 2005 oli Kivisilla taasavamiseks esialgne tähtaeg. Pole oluline, et see tärmin on möödas, Kivisilla Fond on ideed elus hoidnud ja määratlenud Kivisilla kui Tartu kõige valusama puudujäägi. Siiras tänu Patrick von Glasenappile ja tema sõpradele, kes olid Kivisilla taassünni pühendunud eestvõitlejad.

Kogemus näitab, et 40 miljoni kroonine Kivisilla eelarve ületab oluliselt vabatahtlike annetuste piire. Ma usun, et nüüd on tulnud õige aeg Tartu Linnavalitsusel ja Vabariigi Valitsusel astuda ette ja võtta vastutus selle tähtsa ülesande elluviimise eest enda peale.

Sõjaeelsest Tartust on vaid väike osa säilinud ja palju taastatud alates 1992. aastast. Jaani kiriku taasavamine on eriliselt tähelepanuväärne. Kivisild on kõige ilmsem järgmine ülesehitusprojekt.

Taastatud südamega Tartut oodates,

Michael Walsh
Tartu Renessanssi Klubi liige