Logo
Trükis
Pakend
Fotomontaa˛
Disainer
Tartu Kivisild
Tartu Renaissance
Kivisild Makett
Kivisild Bellevue
Kivisild Majesteetlik Linnasüda
Triumphal Arch
Kivisild Geometry
Kivisild Drawbridge?
Kivisild Double Mugasto
Kivisild Motiiv, Mugasto
Kivisild Kirsipuu Arch
Kaarsild
Kivisild, Enne 1930. A.
Kivisild Ja Bellevue Hotell
Tartu Sadam Kivisillaga
Vaade Kivisillale
Kivisild, Tartu Puuturg
Kivisild Postcard 6
Kivisild Postcard 7
Kivisild Postcard 8
Kivisild Postcard 9
Kivisild Postcard 10
Kivisild Postcard 11
Kivisild Postcard 12
Kivisild Postcard 13
Kivisild Postcard 14
Kivisild Ehitamine
Kivisild Purustatud
Kivisilla Fond

EST
ENG

admin

Kivisild ehitamine

J.A. Zaklowsky projekt (1781. a.)


1775.a. tabas Tartut ränk tulekahi, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks määras Katariina II 12–15 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale.

Vastandlikke arvamusi kutsus esile rajatava kivisilla asukoht. Selle üle vaieldi ligemale aasta. Sild otsustati ehitada Suurturu (Raekoja plats) teljele. Koht oli kahtlemata õnnestunult valitud, sest seal andis sild tooni Tartu klassitsistlikuks kujunevas arhitektuuris, olles Raekoja ja silla vahele jääva väljaku stiilne, väljakut lõpetav element.

Ka ehitustehniliselt oli valitud koht sobiv. Emajõgi voolas seal kahes harus ümber Holmiks nimetatud saare, mis võimaldas ehitamise ajaks sulgeda peajõe tammiga, nii et põhilised tööd said toimuda kuivaks lastud jõesängis. Kuigi Tartu oli äsja kustutatud Vene impeeriumi kindlustatud linnade nimekirjast, tegutses siin edasi insenerikomando alampolkovnik Otto Christian von Schröderi juhtimisel. Riiast kureeris silla ehitamist Liivimaa elatunud kindralkuberner iirlane George von Browne.

Esimeste projektide koostamisele tõmmati kaasa kohalikud jõud: Tartu arhitekt J.H. Walther ja insenerikomando arhitekt J.C. Siegfriden, samuti Tartu müürseppmeister J. Zaklowsky. Juba 1775. a. juulikuu lõpuks koostas J.H. Walther kolme kaarega kivisilla püstitamise eelarve maksumusega 71 000 rubla. Kindralkuberner Browne pidas nimetatud summat mõistlikuks ja esitas selle keisrinnale, toonitades kaaskirjas, et ehitatav sild peab kujunema igavesti kestvaks.

Samast aastast on olemas kaks Kivisilla projekti - üks Zaklowskyilt ja teine Siegfridenilt. Mõlemad nägid ette kahe kaarega silda, mille keskosa oleks laevade läbilaskmiseks ülestõstetav. Zaklowsky projektis oli kavandatud habraste sepiskäsipuude ja rokokooelementidega kaunistatud sild. Siegfriden projekteeris silla lihtsamas klassitsistlikus stiilis ja massiivsema rinnatisega. Eeltööde käigus muutis Zaklowsky oma projekti lihtsamaks, lähedasemaks Siegfrideni omale. Nii valmis lõplik projekt Zaklowskylt, mille kohaselt hakkasid ilmet andma kaks kiviseina tõstesilla ahelate kinnitamiseks.

Neil aastail ei projekteeritud ega ehitatud Tartus mitte ainult Kivisilda – nii korrastati näiteks keskajal kujunenud tänavavõrku ja ehitati tänapäevani püsivad esinduslikud kivihooned. Selleks anti tartlastele soodustingimustega riiklikku laenu.

Tartu keskse väljaku – Suurturu – arhitektuuri tähtsamateks ehitisteks saidki uus Raekoda väljaku laiemas ja perspektiivi lõpetav Kivisild väljaku kitsamas osas.

Eeltööd uue silla rajamiseks algasid 1776. a. kevadtalvel. Ehitustööde tarvis taheti Emajõe põhiharu tõkestada kahe tammiga ja suunata jõe vool Holmi ümbritsevasse jõeharusse. Tammisid hakati rajama 1779. a. kevadel. Kivisesse ja ebaühtlasesse Emajõe põhja rammiti tuhandeid vaiu. Vaiade vahele laoti kive ja seejärel kaeti kogu rajatis saviga, et takistada vee läbiimbumist. Tammid tehti küllaltki kerged – läbimõõtu oli neil vaid 1 jalg (31 cm) ja kõrgust üle veepinna napilt kaks meetrit. Korduvate varisemiste tõttu tuli tammisid ühtepuhku parandada.

Pealtvoolutamm valmis 1779. a. sügisel, altvoolutamm 1780. a. kevadel.

1781. a. kevadel valmisid kaldasammaste vundamendid ja võidi alustada kaldasammaste ladumisega. 11. juuliks olid kaldasambad valmis ja saadi asuda jõkke jääva kahe samba püstitamisele. Jõesammastega saadi ühele poole 1781. a. novembrikuus. Selleks ajaks olid puusepad valmistanud sillavõlvitiste ladumiseks vajalikud rakised (stellaa˛id). 1782. a. talve kasutati jõekallaste kindlustamiseks. Ka hakkasid kohale jõudma Tartu lähikonna mõisates ette antud mõõtude kohaselt maakividest väljatahutud ehitusplokid. Neid läks vaja ligemale 3000. Peenemat töötlemist nõudnud paneeli- ja karniisikivid toodi Peterburist.

1782. a. suvel paigaldati juba mõlema sillakaare võlvitisi. Võlvikivid ühendati omavahel raudklambritega ja klambrite kinnitusaukudesse valati tina, et tagada kaare suurem tugevus. Hilissügiseks olid võlvitised valmis ja 1783. a. kevadel pandi paika paneeli- ja karniisikivid, püstitati kaks kiviseina tõstesilla ahelate kinnitamiseks ja paigaldati laevade läbisõitu võimaldav tõstesild. 20. augustil teatati Riiga, et Kivisild on peaaegu valmis: üle silla on tehtud munakividest sõidutee ja jalakäijate trotuaarid kaetud kiviplaatidega; ehitustellingud silla ümbert on maha võetud. Käimas oli veel kiviseinte püstitamine, selle tööga jõuti valmis 1783. a. lõpuks.

Ühtaegu kindlustati ja korrastati Kivisilla lähedusse jäävaid Emajõe kaldaid ja rajati korralikud peale- ja mahasõiduteed sillale. 3. septembril 1784. a. kirjutas G. von Browne Tartu raele, et põhilised tööd Kivisilla juures on tehtud ning silla võib avada liikluseks.

« eelmine | tartu kivisild | järgmine »